noniii elu on järsku hirmus kiireks kiskunud. mul on niipalju asju peast läbi käinud, millest kirjutada olen tahtnud ja veel rohkem olukordi, mida kunagi hiljem võibolla siit vahva lugeda oleks  ja mis naeratuse näole tooksid. aga aega ei ole. kättevõtmise asi muidugi ja eks ma siis nüüd katsungi uuesti rohkem kirjutada.

miks mul siis nii kohutvalt kiire on, et ma siia või üldse väga paljudesse kohtadesse omadega kuidagi jõudnud ei ole? number üks ajaröövel on jõuluturg, seal on nii hirmus palju tööd ja siblimist, et kui kell saab seitse ja turg kinni pannakse olen ma omadega täiesti läbi, aga selle asemel, et niisama tsillida, peab kooliasju tegema. koguaeg on kontrolltööd ja uurimustööd ja ettekanded jne. eksamid kulutavad samuti veits närve. day spa võtab jätkuvalt mu pühapäevad. need mõned tunnid öist aega lähevad väljas käimiseks ja kõik ülejäänud vabad hetked kuuluvad tapeedimeestele ja muidu ehitusmeestele ja riiulitele ja köögile ja pesupesemiseks piritale trippimiseks. ja saate aru tegelikult on ju peaaegu jõulud ja see on see aeg, kus peaks saama rahu ja puhata. palun mulle üks jõulupuhkus ja kohe eks. aga kogu sellest pingest ja ringi jooksmisest hoolimata on mul koguaeg lihtsalt niiiiii hea tuju, ma olen nagu siiralt õnnelik. ma isegi ei tea, mille üle ma nii õnnelik olen, aga ma lihtsalt olen.

okei praeguseks aitäb kah, lähen kirjutan oma ökoloogia uurimustöö lõpuni ja siis tahaks veel pimedasse ja lumisesse kadrioru parki jalutama jõuda. maagiline.