maailmakõigeilusam esmaspäeva hommik. istun oma kadriouru köögis, söön kaerahelbeputru ja vaatan lihtsalt aknast välja. igalpool on lumi ja päike paistab nii ilusasti. see viib mu teadvuse hoopis mingitele teistele tasanditele rändama ja need mõned hetked, kus ma ei mõtle eesootavale täiesti killer nädalale on niiiiniii mõnusad lihtsalt. pluss veel see, et mu nädalavahetus oli täis maailmakõige toredamaid inimesi ja emotsioone. aga praegu ei ole kahjuks küll piisavalt aega, et seda kõike siia talletada. varsti varsti on jõulud ja vaheaeg ja siis saab ehk natuke hinge tõmmata ja asju seedida.