esmaspäev, 29. jaanuar 2007

laupäeval tõusin kell seitse, et mäele minna. hanna ka:). õues sadas paksu laia lund ja ilus oli. esimest korda tekkis tõelise talve tunne. gotschnabahnis sain kokku stefani ja töniga ja koos sõitsime üles. ilusast lumesajust sai metsik torm. käia oli pea võimatu ja ainult üks rada oli lahti. sõitsime ühe korra alla ja see oli ka kõik. koos hannaga läksime kohvikusse ja ostsime hunniku sokolaadi ja kohvi viskiga ja sinna jäime me kuni kaheteistkümneni, et uuesti tagasi alla sõita. see ilm oli lihtsalt liiga hull. päev läks lugedes ja muusikat kuulates ja õhtul sain kokku saraga, et nadine juurde sööma minna. seal oli igasugust rahvast koolist ja palju pitsat ja sõõrikuid ja schoggimousset ja üldse head ja paremat. sõime ja lollitasime ja vaatasime scary movie 3, mis oli eriti haige nagu. kell kümme sõitsime bussiga churi ja läksime baari, kus õhtu alguseks tekiilat ja red bull vodkat jõime. vahepeal tuli igasuguseid inimesi juurde ja umbes südaöö ajal läksime klubisse, et sinna kuni kella neljani tantsima jääda. rahvast oli meeletult ja see hetk, kui me lahkusime oli pidu veel täies hoos ja inimesed tantsisid laval, laudadel ja mitte ühtegi vaba pinda seal küll ei leidunud. kuna ööbussidest olime me kõik lootusetult maha jäänud, siis kuni esimese rongini lõime bahnhofis aega surnuks... kuulasime muusikat ja lollitasime ja nalja sai rohkem kui minu kõhulihased (jajah, mi l l i s e d ?! kõhulihased) taluda suudavad. kuna oli pühapäev ja schiers on küll mingi selline koht, kuhu rongid eriti ei sõida, siis kuni kella seitsmeni istusime tatjanaga ooteruumis (kes oli ainus, kes sama rongi ootama pidi) ja rääkisime koolist ja inimestest ja oi, kui palju huvitavat ma kuulsin. tundub, et mu vanem vahetusõde ei ole küll enam peale vahetusaastat kellelegi eriti meeltmööda. sellest on muidugi kahju, aga ma saan nendest inimestest täiesti aru. viisteist minutit enne rongi väljumist tehti bahnhofi kohvik lahti ja me saime sooja istuma. jõime cappuchinot ja üritasime üles soojeneda, sest õues oli k ü l m. väga väga külm ja tund aega ooteruumis istumist oli väga hull. kell kaheksa sain ma lõpuks koju ja magama.
ainult kaks ja pool tundi sain voodis lebada, kui päike mind üles äratas. eilsest lumetormist ei olnud jälgegi ja õues oli imeilus talveilm. täpselt selline ilm, et uni kaotab igasuguse tähtsuse ja mäele minemata jätmine muutub vôimatuks. hanna ja vera sõid hommikust ja ma istusin ka laua taha. mmm...värske sai meega ja cappuchino. peale hommikusööki panime ennast hannaga kiirelt valmis, et 12se rongiga klostersisse sõita. tee peal kohustuslik red bull ja m&ms, sest kohvi tundub oma mõju mulle kaotanud olevat ja sokolaad annab alati energiat. nagu pärastlõnal ikka, olid tänagi rajad ära sõidetud ja seega ei hakanud me üldse seal üritamagi. värske pehme lumi, mis raja kõrval oli, oli ideaalne. sõitsime ja jätsime oma jäljed maha. kohati olid kivid ja muru mingite kalju äärte peal väljas ja ma suutsin oma lauale veel rohkem kurja teha üle ühe suure kivi sõites. ilma hoolduseta või vahatamiseta ei lähe enam mitte kuidagi. millalgi selle nädala jooksul tuleb selle jaoks ka aeg leida. vahepeal saime kokku nicoline ja romano ja ursinaga, aga nad tahtsid hoopis teistes kohtades sõita kus meie ja sellepärast rääkisime niisama natuke juttu ja siis läksime igaüks oma teed. sõitsime ühe restorani juurde, kus ma nägin chriglet ja mariot, kes päikese käes magasid. kerge lumesajuga äratasin nad üles, mille peale chrigle mulle kaela hüppas ja meile ka mingi imeläbi päikesetoolid kusagilt leidis. päikese käes oli hullult soe ja mõnus ja kuni päikest oli lebotasime ja mingi lihtsalt naersime kõige üle...hullult mõnus. mina ja hanna sõitsime alla, et poole viiesele rongile jõuda. meil oli natuke aega üle enne rongi ja ostsime kahepeale hullu hunniku kummikomme. nii umes 1,3 kilo ja coca-colat ka ja suht nalja sai. edasi olin ma juba väga väga väsinud ja mõtlesin nii umbes vist küll mitte millegile. kodus kuulsin ma, et tegelikult ei saagi ma magama minna, sest me lähme hoopis välja sööma. shit. kuidagi, ma ei tea kuidas õnnestus mul restoranis mitte magama jääda ja peale sööki olin ma tegelikult jälle suht fit. kümnest jõudsime tagasi koju ja siis ei olnud mul enam üldse und. siiski, siiski...ronisin voodisse ja lebasin niisama ja üldse öösel magada ei saanud. kell üks tõusin üles ja kell viis tõusin üles ja, siis ei olnud enam üldse üldse und ja varsti tuli nagunii kooli minna.







2 kommentaari:

Janza ütles ...

Minu vahetusvand ütles samuti et ta vist ei taha peale minu enam kegagi siia on liiga ära harjunud minu iseloomuga ja eesti naljadega :)

Ingeborg ütles ...

mis kontekstis järsku selline lause? :D:S