teisipäev, 23. jaanuar 2007

nii naljakas tunne on. võibolla on sellel midagi pistmist sellega, et kevad läheneb, aga ma ei püsi enam hetkegi paigal. isegi tunnis istudes on mõte kusagil mujal, kusagil kaugemal...eemal. tahaks kusagile reisida, midagi uut, midagi täiesti erinevat...uusi nägusi, uusi tegemisi. mitte, et ma tahaks kusagile uude kohta päriseks elama minna või midagi. ei, mulle meeldib siin. kohe väga. kõik, mis minu jaoks tähtsust omab on siin. või siis eestis. aga natukeseks. ise ka ei tea, aga midagi kripeldab ja varsti tuleb ses suhtes midagi ette võtta. muud moodi ei saa. tegelikult on paar väikest plaani küpsemas, aga mitte nii kindlat, et neid veel kirja panna saaks.


hommikul õnnestus mul õnneks äratuskella mitte kuulda. nii hea oli pikalt voodis vedeleda ja siis rahulikult ise üles tõusta. koolis oli lahe. viimased kaks tundi on teisipäeviti bioloogiad. esimeses tunnis joonistasime kevini ja andreaga neli A4 erinevaid loomi täis. õpetajale ei avaldanud see kahjuks muljet. tunni algusest peale saatis ta meile etteheitvaid pilke, aga mingil põhjusel ei tahtnud ta meid segada ja ütles ainult, et ta läheb korraks välja ja kui ta tagasi tuleb tahab ta näha, et kõik on rahulikud ja suudavad bioloogiale keskenduda. mina isiklikult ei arva, et see eriti hea plaan oli, sest kohe, kui ta minema läks hakkas terve klass juubeldama ja kõva häälega rääkima. meie ei läinud hüsteeriaga kaasa ja sõime salaja janicku kotist sokolaadi. tunni lõpu poole läks asi veel lõbusamaks, aga mitte õpetajale. klass näitas välja tohutut initsiatiivi õppida eesti keelseid lollusi. kihvt oli kuulata klassivendi üksteisele karjumas "sinu pekine ema" või "püksid maha ja kummarda" või siis klassikud sae pekki ja näri muru, ning till püksi ja punuma. kõik tegid hoolega märkmeid ja üldse olid motiveeritud. ainuke kogu klassist, kes juhtus kuulma õpetaja monoloogi teemal, kuidas käituda tunnis ei tohi, olin ilmselt mina....
saksa keeles, mis on tavaliselt maailma koige igavam tund istusime andreaga koos ja meil on plaan. terve tunni mõtlesime ja rääkisime ja võibolla sõidame koos üks nädalavahetus milanosse. piletid ei ole ju üldse kallid ja rongiga on nii mõnus sõita. meil on tavaliselt koos hullult lõbus ka ja siis üldse see môte on mulle praegu väga väga meeltmööda. ja andrea on äge.

Kommentaare ei ole: