tervest eelmisest nädalast ma väga palju enam ei mäleta. üks päev käisin ma kinos an inconvinient truthi vaatamas. selle filmi puhul oli kohe näha, et sihtgrupiks saab olla küll ainult ameeriklane. kõik oli lihtsalt titekeeles lahti seletatud, mis meie planeediga täpselt toimub ja mis on meie võimuses veel teha. kurb hakkas. ses suhtes, et ma ei mõista seda ükskõiksust ja metsikut tarbimisiha, mis inimesi vaevab.
neljapäeval sai hanna lõpuks 18! see öö magasin ma ainult kaks tundi, seda ma mäletan. kell viis istusin veel arvuti taga ja saatsin sõnumit.
reede läks kiiresti.
laupäeval magasin nii kaua, kui võimalik ja siis liikusin zürichisse. zürichis sain kokku terjega. väga kaua otsisime mint chocolate baileyst, aga leida meil seda ei õnnestunud. ei teagi, kas seda ei ole siin või, mis toimub. Stiilis nähtud pilt ajas igatahes sellise isu peale. seekord veel leppisime tavalise baileysega ja läksime starbucksi, et seal kakaod juua (koos baileysega, sest see on lihtsalt niiiiiii hea). pool kuus saime oltenis kokku hanna ja krissuga. läksime hanna juurde, et mõned asjad sinna panna. hanna elab eriti ilusas kodus, eriti kihvtis katusetoas. jõime ära pudeli ilusat sampust ja siis oli juba aeg tagasi linna minna, et mariega kokku saada ja kõik koos restorani minna. see restoran, kuhu meil laud reserveeritud oli, oli küll superluks. toit oli ülihea ja sampus oli ülikallis. sõime hausgemacht tiramisut ja mingeid erilisi magustoite, mis koosnesid viskist ja viinast. terjele maitsesid need eriti ja ma õppisin ka mõningaid terje uusi omadusi tundma. ses suhtes, et tüdruk tühjendab võõraid sampuseklaase lihtsalt geniaalse oskusega.
kõhud täis ja tuju hea sõitsime edasi rongiga aarausse. seal läksime kõigepealt marie baari, kus tequila shotid ja siis edasi boilerisse. boiler on üks pisike, aga kihvt koht vanalinnas, kus saab palju tantsida, aga ka mõnusalt madalatel diivanitel istuda ja huvitavaid inimesi jälgida. kuni kella kolmeni olime seal ja siis tagasi marie baari. seal püsisime kuni esimese rongini, mis meid tagasi hanna laura koju viis (noh peaaegu)
laupäevast sai pühapäev. hanna juurde jõudes olime kõik hästi hästi väsinud, aga kuidagi, mingi hetk, kadus väsimus ära ja magama ei läinud mitte keegi. vaatasime hoopis pilte, rääkisime, naersime, kuulasime muusikat ja oi kui mõnus oli. suitsetasime hanna katusel ja lõuna ajal sõime hommikust ja alles kell 2 jäime paariks tunniks magama. koju jõudsin ma millalgi hilja ja ma arvan, et siis läksin ma küll magama.
neljapäeval sai hanna lõpuks 18! see öö magasin ma ainult kaks tundi, seda ma mäletan. kell viis istusin veel arvuti taga ja saatsin sõnumit.
reede läks kiiresti.
laupäeval magasin nii kaua, kui võimalik ja siis liikusin zürichisse. zürichis sain kokku terjega. väga kaua otsisime mint chocolate baileyst, aga leida meil seda ei õnnestunud. ei teagi, kas seda ei ole siin või, mis toimub. Stiilis nähtud pilt ajas igatahes sellise isu peale. seekord veel leppisime tavalise baileysega ja läksime starbucksi, et seal kakaod juua (koos baileysega, sest see on lihtsalt niiiiiii hea). pool kuus saime oltenis kokku hanna ja krissuga. läksime hanna juurde, et mõned asjad sinna panna. hanna elab eriti ilusas kodus, eriti kihvtis katusetoas. jõime ära pudeli ilusat sampust ja siis oli juba aeg tagasi linna minna, et mariega kokku saada ja kõik koos restorani minna. see restoran, kuhu meil laud reserveeritud oli, oli küll superluks. toit oli ülihea ja sampus oli ülikallis. sõime hausgemacht tiramisut ja mingeid erilisi magustoite, mis koosnesid viskist ja viinast. terjele maitsesid need eriti ja ma õppisin ka mõningaid terje uusi omadusi tundma. ses suhtes, et tüdruk tühjendab võõraid sampuseklaase lihtsalt geniaalse oskusega.
kõhud täis ja tuju hea sõitsime edasi rongiga aarausse. seal läksime kõigepealt marie baari, kus tequila shotid ja siis edasi boilerisse. boiler on üks pisike, aga kihvt koht vanalinnas, kus saab palju tantsida, aga ka mõnusalt madalatel diivanitel istuda ja huvitavaid inimesi jälgida. kuni kella kolmeni olime seal ja siis tagasi marie baari. seal püsisime kuni esimese rongini, mis meid tagasi hanna laura koju viis (noh peaaegu)
laupäevast sai pühapäev. hanna juurde jõudes olime kõik hästi hästi väsinud, aga kuidagi, mingi hetk, kadus väsimus ära ja magama ei läinud mitte keegi. vaatasime hoopis pilte, rääkisime, naersime, kuulasime muusikat ja oi kui mõnus oli. suitsetasime hanna katusel ja lõuna ajal sõime hommikust ja alles kell 2 jäime paariks tunniks magama. koju jõudsin ma millalgi hilja ja ma arvan, et siis läksin ma küll magama.
1 kommentaar:
Ma lihtsalt niiii armastan neid tüdrukuid! ja nende shampust! ;)
Postita kommentaar