mõnikord on tõesti nii, et eriti pisikesed asjad teevad tuju nii heaks. hommikul avastasin, et meie koolis käib vist üks peaaegu, et ilus poiss. suurest üllatusest jäin talle järgi vaatama ja oi, kui armas...mina kõndisin trepist üles ja tema alla ja mina vaatasin alla ja tema vaatas üles ja siis lõppes trepp otsa, aga tore oli ikkagi:)

ja maailma kõige lahkema näoga poiss ütles mulle tere hommikust, kuigi ma ei ole temaga mitte kunagi rääkinud.

ja terve pika vahetunni naersime me eelmise nädalavahetuse ja selle tobeda faschnachti üle ja ma kuulsin, mis lollusi teised seal korda saatsid. tundub, et mingis võõras hekis kükitamine ei olegi kõige debiilsem, millega seal hakkama saadi:D





söbrapäev:
Me soovime sulle parimat sobrapäeva koigekallim inx. i g a t s e m e. agne ja els