reedel olid mul kaks viimast tundi füüsikad. teistel oli selleks päevaks prüfung ehk eksam määratud. kuna aga mina ja bettina (ta oli eelmine aasta vahetusõpilane uus-meremaal) saime kuni jaanuarini ajapikendust ja testi kirjutama ei pidanud, istusime me niisama 2 tundi kahekesi füüsika klassis. pidime istuma. õpetaja arust ei olnud üldse hea mõte meid lasta koju ja nii me pidime lihtsalt istuma ja mitte midagi tegema selle asemel, et koju minna või midagi tarka teha. kuna valikut eriti ei olnud siis rääkisime niisama mingeid jutte oma elust ja nii ja seda kõike saksa keeles ja üks hetk ma palusin, et kui ma midagi valesti ütlen, et bettina mind ikka kindlasti parandaks ja siis rääkisin jälle pika jutu maha ja ta ei öelnud ikka midagi ja siis oli, et noooooh...miks sa ei ütle juba midagi ja siis vastas ta selle peale, et mul ei ole midagi öelda, sa räägid täiesti õigesti ja siis mul vajus küll suu lahti. see on ühele vahetusvenelasele ikka päris tõsine kompliment noh. kui kaks tundi läbi said ja mul enam mingitki lootust kella kahese rongi peale jõuda ei olnud, siis tormasin kiirelt koju, et süüa ja riideid vahetada ja kella kolmese rongi peale lipata. point oli see, et ma tahtsin võimalikult vara zürichisse j6uda. zürichis oli mul täpselt nii palju aega, et ma sain rahulikult natuke linnaga tutvuda ringi ja nautida kvaliteetaega iseendaga. natukene enne kella 6 sain ma kokku terjega, et siis koos bahnhofi minna ja saada ülejäänud meie regiooni vahetus6pilastega kokku. minu arusaam vahetus6pilasest on alati olnud midagi sellist nagu agne või kuulman või kadi või siis terje oleks perfektne näide, aga no need inimesed. kõik olid vait ja kuidagi häbelikud ja noh küsisid neid lolle küsimusi a la kust sa tuled ja miks sveits ja kas meeldib jne. ja kui alguses vaatasin lihtsalt suu ammuli, siis õnneks selgus, et ka terje arust on nad kõik jumala kahtlased ja seda, mis meie edasi tegime v6i mis üldse toimuma hakkas ma kirjeldada kahjuks ei saa. vahetusvenelaste kvaliteethuumor noh. ise olime igatahes rahul ja õnnelikud. kell kaheksa ajal tundsime me, et oleme endast juba piisavalt andnud ja meil on aeg lahkuda. kuna viimase rongini oli oma tunnike vähemalt siis jalutasime ja rääkisime niisama juttu. koju jõudsin viimase rongiga kell 11 ja kuna und veel ei olnud ega tulnud siis tegin selle triki ära, et värvisin oma juuksed lemmikvärviga üle. nüüd on k6ik minu alles jäänud neli karva tumepruunid. juhhei.