laupäeval hommikul tõusin ma juba kell 9. saatsin mariele sõnumi ja leppisime kokku, et kell 2 kohtume zürihi bahnhofi treffpunktis ja teeme seekord kultuurse laupäeva. landquartis sattusin ma kokku ühe oma kooliõe ja tema sõbraga ja zürichi rongi oodates hakkasime rääkima. leo ja chrigle läksid zürichisse ühte freestyle üritust vaatama, kuhu mina ka minna tahtsin, aga laurenz ja simone mitte nii väga. ja üksi ma ka minna ei viitsinud. rongis rääkisime niisama veel juttu ja üldse oli tore. rongijaamas küsis leo minu numbrit, et õhtul äkki kokku saada. edasi suundusin ma oma iga laupäeva hommikusele jalanõude otsingule ja lõppude lõpuks ostsin ikka need ära, mida ma kõige esimesena koos kadiga nägin. kella kaheks lippasin uuesti bahnhofi ja terjet oodates jõudsime mariega 10 minuti jooksul küll päris palju asju avastada, mis meil mõlemal on siinoleku jooksul juhtunud, aga millega teised eesti lapsed küll kokku puutunud pole. mingid vahetusaasta sümptomid vms. igastahes olin mina jumala unine ikka ja tegin ettepaneku korraks kuskilt läbi minna ja mulle kiirelt kohvi haarata ja siis mina küll aru ei saa kuidas nii juhtus, aga järsku me olime starbucksis ja kultuur pidi oma tund aega ootama. terje ja marie on nii vahvad, et jälle sai naerda nii, et nägu kohvine. no mul vähemalt. ma ütlen parem kohe ära, et ega me eriti kultuurseks ei jõudnudki saada, aga me jalutasime niisama ringi ja terje uue ja uhke kooli ees käisime ka ja veetsime seal kenasti aega ja rahu oli majas ja hea oli ja naljakas ka. üldse terve aeg nende hulludega on täiesti omaette ooper ja kuni kella seitsmeni istusime järve ääres, aga siis läks terje koju ja marie rongile ja mina sain bahnhofis chrigle ja leoga kokku. k6igepealt läksime ja ostsime juua. jube kui kallis siin alkohol on. alks olemas, läksime freestyle võistlusele. enne veel panime kotid ühte jahti, mis järve ääres oli. hohoo ise ka ei usu, mis trikke me seal kõik nägime. rahvast oli ka metsikult. kõik lumelaudurid ja skeiterid ja muidu lahedad koos. kui võistlused selleks õhtuks läbi said siis läks pidu lahti. oi kui palju me tantsisime ja kui palju jama me erinevatele inimestele kokku rääkisime, aga õhtu oli küll väga kordaläinud. igatepidi. umbes kella kahe ajal vist otsustasime, et nüüd on küll tagumine aeg koju minna, sest väsimus oli suur. võtsime takso ja läksime ühte chrigle tuttavate majja, kes olid parajasti puhkusereisil. ja uniiiii.
1 kommentaar:
Pealkiri on küll väga orginaalne;)
Aga Aitäh! blogi eest, ma saan nüüd rahulikult edasi "elada".
Postita kommentaar