laupäeval kell 12.30 olin ma bernis. juba teist nädalavahetust jutti, sain ma kokku kadiga. alguses ma ei näinud Kadi ja siis ma kartsin, et ta unustas mind hoopiski ära. tobe, ma ju tean. igatahes, juba teist nädalavahetust oli mul väga väga väga vaja uusi ketse ja nii kammisime me väga suure koguse poode läbi ja mina kulutasin väga suure koguse raha ära ja ketse ma ikkagi ei leidnud. kui on jalg nagu pardil ega siis nalja ei ole. läksime kadiga ühte ilusasse kohvikusse kohvi jooma ja küpsiseid sööma. tavaliselt on mulle märksa hingelähedasemad sellised kohad, kus ma saan vaikselt koos oma inimestega kusagil pimedas turistivabas nurgas istuda umbes nagu Von Krahl (kallis maret, kui ma eestisse j6uan siis kolime sisse), aga nüüd oli just SEE kohvik kuidagi nii m6nus. nii hea oli istuda keset seda liikuvat inimmassi ja salaküpsiseid süüa. siis me läksime ja jalutasime natukene ringi ja ostsime v6ileiba ja spinatipitsat ja läksime Grosse Chanze peale ja sinna me jäime nagu kärbsed meepotti oma 5 tunniks istuma. k6ige selle kohta, mis jutud me seal maha rääkisime saan ma küll ainult öelda, et jah kadi nüüd ma saan n6ustuda, et tühjad kohad ilmselt täituvadki alati. proovisime ka natuke maasikalikööri ja 6nneks osutus see päris heaks ja koju seda tagasi viia polnudki vaja. kadi veini ei olnud ka vaja koju tagasi viia sest kuigi meil ei olnud veiniavajat oleme me siiski eestlased ja ma ütleksin küll, et eestlane on üks tark loom. ühe raudaia abiga 6nnestus meil vein joomisk6lblikule kujule saada. siis kui kell sai umbes 12 läksime me reithallesse. ohhoooo ütlen mina selle kohta. kui kristina kirjelduse järgi tundus see selline suht kummaline koht olevat siis mina ütlen küll, et kui ma bernile natukenegi lähemal elaksin oleks see minu teine kodu. tegelikult on see aga hoopis kadi teine kodu ja ma kavatsen talle palju külla minna. bänd, kes esines oli väga hea, kuigi kohati oli raske aru saada mida nad nende lauludega täpselt öelda soovisid, sest laulud olid lühikesed ja koguaeg oli tunne, et just läheb väga heaks ja siis oli juba l6pp. aga tantsida sai ja muidu oli lihtsalt super. hommikul, siis kui kell sai 3 olime me m6lemad nii väsinud, et tuli suht hea m6te minna magama, aga esimeste rongideni oli aega tubli kaks tundi. läksime ikkagi rongijaama, ja tark mees taskus pakkus välja, et ka pinkide peal on hea magada. natuke aega oligi hea, aga siis läks asi suht külmaks. edasi veetsime me uniselt aega umbes 15 minuti kaupa erinevates rongides. koju j6udmiseks oli mul tarvis vahetada rongi 3 korda, ehk siis neli erinevat rongi. igakord kui olemine eriti m6nusaks muutus tuli välja kobida, et uue külma koha peal ennast kerra t6mmata. koju j6udsin ma kell 8 ja ohhooo üllatust. välisukse v6ti oli seal, kus ta olema pidi, aga keegi oli ukse seestpoolt kinni keeranud ja v6tme lukuauku jätnud. lasin siis kella ja palvetasin, et see, kes ust avama tuleb oleks ilma haistmismeeleta ja kohe kindlasti ei oleks vahetusisa kornel. minu palveid ei v6etud kuulda ja nagu uks lahti läks vuristasin kiirelt gutenmorgenichbinmüdeundgeheschnellschlafentschüüüüs ja andsin jalgadele valu. üles t6usin alles pool 3, sest kornel tuli küsima, kas ma kavatsen terve päeva maha magada, aga seda ma üldse teha ei tahtnud nii, et venitasin ennast üles. täna on hommikust saadik sadanud ja kui esimene nädal tundus see vihm kuidagi eriti tüütuna, siis praegu on just nii väga hea. terve "päeva" tegelesin k6iksuguste pooleliolevate asjadega ja kirjutasin isegi m6ne kirja valmis. 6ppimiseks ja eriti veel hisp. keele 6ppimiseks olen ma liiga väsinud.