drop the pressure

thank you world!

indias olemine mõjus mulle kui psühhoteraapia. paljudele asjadele, mis olid mulle täiesti talumatuks muutunud, suudan nüüd hoopis uue ja oluliselt värskema pilguga vaadata. kasvõi kool näiteks. mul on selle ühe puudututud nädalaga selline hunnik asju kuhjunud, aga ma ei virise ja ei hiili kõrvale. vastupidi. istun ja loen ja kirjutan ja loen veel ja kuulan loenguid järgi ja ammutan kogu seda uut infot mõnuga endasse. jea. motivatsioon on jälle laes. 

nende paari eestis oldud päeva jooksul olen juba päris mitme kaua kadunud inimesega kokku saanud. tervitaks terjet siis. ja laura ja roland tulid kolmapäeva õhtul eriti uhke sokolaadikoogi ja veiniga piipu tegema. neljapäeval käis kristiina külas. eile istusin kärdi, kuulmani ja agnega maeitea kui mitu tundi pätrikus ja rääkisime kirjandusest, suhetest, õigusest, filosoofiast ja absoluutselt kõigest muust ka. üliinspireeriv. pärast pätrikut käisin veel korra rasmuse juures, aga peotuju endale tekitada ei suutnud. millegi pärast tundus see mürasse minek kuidagi vastumeelne. isegi tõsiasi, et mulle ei meeldi üksi kodus olla, ei kaalunud seda seekord üle. 

aga täna. täna käisid kadri ja joonas mul külas. südamekujulise õunakoogi tõid ka. selle eest siis, et ma nad kunagi ammu omavahel tuttavaks tegin. armas iseenesest.

ja õhtul. õhtul saan ma lõpuks mari-liisiga kokku ja võibolla lähen isegi peole. aga päris kindlalt ei ütle veel. tervis nagu juua ei luba veel ja ma ei tea, kas ilma ikka jätkub seda energiat ja peotuju.