igatahes elu on kuidagi stabiilne ja rahulik. mitte rahulik, aga ma ise olen saavutanud mingi rahulolu ja seetõttu on ka kuidagi hea olla koguaeg. elu iseenesest on ju seiklus, seda nagunii.
kolmapäeva hommikul tõusin kell 8, et ennast ilusti valmis sättida ja siis terjega kokku saada. viimane kord siis enne jumal teab mis aega, kui ma teda jälle näen. kõndisime läbi vihmase vanalinna balti jaama, kus uurisime natuke mööda kaltsukaid ja siis mööda värskete ja eriti isuäratavate puuviljade lette. hommikusöögiks ostsime värskeid nektariine ja coffee in-ist chai latte ja honey latte. mmmm.. kõik maitses eriti hästi, halva maigu jättis asjale külge ainult see hüvastijätu aspekt. õnneks see oli tegelikult pigem ikkagi nagu varsti näeme ja noh..tegelikult näemegi ju. kella kaheteistkümneks trippisin ilusasti biloogia loengusse ja pärast sain johannaga mmuahis kokku. rääkisime seal kuuma kohvi kõrvale elujutud maha. edasi tuli johann ja hakkasime koos tartusse hääletama. mõnsa, jälle midagi mida ma pole tükk aega teinud, hääletanud siis. selline väike seikluse maik tuli kohe asjale juurde. äge. tartu oli ka äge. idüll täielik. maailmakõigemõnusam sügisene ilm ja kõik need inimesed, need minu inimesed. käisime oskari juures ja kaupo juures ja jüri juures ja koguaeg nägime igast inimesi, kes mulle hirmus olulised on ja nii hea oli. ainult, et neljapäeva hommik ei olnud nii tore. uni oli hea ja täielik piin oli ennast üles sundida. ja selles mõttes oli ka veits tobe, et oleks tahtnud ikka veel paariks päevaks vähemalt sinna jääda. mari-liisil ja kadril ja katrel ja agnel ja veel nii paljudel on külas käimata. hoolimata sellest oli hommik iseenesest tegelt äge ka, sest ilm oli nii ilus ja latte maitses nii hästi ja jube mõnus oli jüri juurest mööda jõeäärt bussijaama jalutada. varsti jälle. igatahes.

Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar