pühapäeva õhtul tegi oskar nii mõnusa üllatuse. ta tuli mulle umbes 12 ajal järgi ja me trippisime roberti juurde. vaatasime järjest päris mitu filmi ära, including Saw V, Blood Diamond ja veel mingi sitt, mille nimi mul meelde ei jäänud. vahepeal, nii umbes kella viie ajal käisime nii muuseas veel oskari autoga bussiparklas driftimas ja üldse nalja sai. magama jäime alles kaheksa ajal hommikul.

minu viimase aja avastus on see kui palju positiivseid emotsioone tekitab erinevate inimestega suhtlemine. ma lihtsalt nii armastan häid vestlusi, neid, mis pakuvad täiesti uusi lahendusi ja ideid ja ellusuhtumisi minu enda väljakujunenud arusaamade pessa. eile oli protestis minu vana lennu jõulupidu. päeval helistas mulle kristin ja tahtis kokku saada nii et enne kui linna läksime, tsillisime tema juures, jõime siidrit ja tegime piipu. selle tüdruku teooriad inimestevahelistest suhetest ja inimmõistuse mitmetahulisusest on nii omapärased. enamus neist on tekkinud muidugi kivi suitsetades, aga seda huvitavam.

protestis oli iseenesest suht tsill, mitte midagi erilist, aga lihtsalt muhe. põhimõtteliselt ma ei viitsinud eriti mitte kellegagi suhelda. kristiniga oli tore teineteist avastada ja ivo ja egertiga sai veits jutustada.
mul oli terve õhtu hull tuju kivi teha. mul õnnestus isegi brett ära rääkida, et ta erile helistaks. eri vend elab põhimõtteliselt kohe universaali kõrval ja me otsime endale siidrid ja läksime tema poole. suitsetasime veits ja siis vaatasime mingit sitta filmi, millest ma mitte midagi aru ei saanud, no wonder. kell oli vist viis, kui me koju trippisime. igatahes oli seal veits awkward olla kah. mul on koguaeg selline tunne, et ma ei oska endast seda "õiget" muljet jätta. ei saagi aru, mis see olema peaks või nii. hommikul ärgates oli megahalb olla. kõik keerles ja kaineks ei olnud ma kindlasti saanud. ma mõtlesin isegi juuksuri üle lasta, aga ma suutsin ennast õnneks kokku võtta.
täna sain agnega kokku! see on tegelikult hirmus tähtis, sest ma tahan teda tagasi oma ellu. istusime texases ja rääkisime mitu head tundi elust-olust. mõnus oli. iga kord, kui ma üle pikema aja agnega rääkima satun...ma ei saa sinna midagi parata, aga ta mõjub mulle kuidagi nii
inspireerivalt. kihvta noh.