eelmisel neljapäeval käisime hannaga nüüd küll vist viimast või eelviimast korda sõitmas. sooja oli all 30 kraadi ringis ja üleval just väga palju külmem küll ei olnud. igatahes sõitsime pusadega ja hanna sai endale päikesepõletuse. vaesel tüdrukul oli õhtul isegi vesivill pöse peal. muidu terve aja sõitsime igasugust laviiniohtu ignoreerides täiesti p-ä-r-a-p-õ-r-g-u-s. kaljude vahel ja hanna sõitis jõkke ka, aga see oli nii naljakas kõik. viimane sõit kujunes tänu minule muidu selliseks ka, et ma olen siiralt ja südamest õnnelik, et me mõlemad old, fat and häppid oleme ehk elus noh. mul õnnestus ipod kõrvas kuidagi rajalt väljas liiga kaugele sõita, nii et kõik tõstukid jäid juba nii palju kõrgemale, et tagasijalutamiseks küll viitsimist enam ei olnud. hanna sõitis õigesti, aga kuna ma olen ikka nii laisk, et üksi ei hakka küll eluga riskima ja mingist kaljust alla sõitma, et hõikasin hannale es ist so schön hier und komm schon ja hanna suht samasugune hull nagu mina tuli ka. korraks vajus küll kuidagi kaelani lumme, aga ukerdas välja ja noh...sõidame siis sõidame:D sõitsime ja muru ja kivide vahel ja mingis täiesti hullus kohas ja peaaegu täitsa all kuulen, et hanna hõikab midagi ja vaatan siis korra ette ja tuli välja, et soidame hoopis jää peal...tähendab jõe, mis jäätunud on, peal. kohati oli päike jäässe suured augud sulatanud ja voolavat vett oli meie all näha. kahest august hüppasin üle, aga siis kukkusin ka ja natuke hirmus oli küll, aga lõbus oli ka pärast selle kõige üle koos naerda. ja kuna me välja jõudsime kusagile metsa, jumal teab kuhu, siis võtsime päikest ja jalutasime lauad kaenlas ja tegime neid oma nalju, mis teevad hannaga sõitmise alati nii elulahedaks. löpuks kõndisime välja davos wolfgangi, kust me bussiga davosi saime ja sealt tagasi rongiga koju. löpp hea kõik hea. lahe päev.
reedel käisin ma matustel. teine matus minu elus. salome ja hanna vanaema suri ära. kummaline, kui loomulikult nad kõik sellesse suhtusid. ei mingeid pisaraid...lihtsalt päev nagu iga teine. kõik olid kuidagi kergendatud pigem sellest surmast.
peale matuseid ja lõunasööki jäime salomega churi shoppama ja õhtul tuli juba kullast kallim marie. kaasas oli tal 10 franki odavam versioon baileysest. hinnavahe andis tunda küll. käisime davosis bolgenschanzes lumelaua hooaja lõpetamisel. tantsisime ja hullasime niisama ringi. saime tuttavaks ma-ei-või-lihtsalt-kui-nunnude poistega saksamaalt ja hispaaniast, kes tegid snow researchi eks...tegelikult elasid nad davosis ja õppisid seal ilmselt midagi tarka. nad aitasid minu kotti ka otsida, aga ilmselt on kolm ikkagi kohtu seadus ja oma telefonist, id kaardist, ilusast kotist ja marie vanaema sallist olen ma ilma. sellest kõrvale vaadates oli ikkagi lahe õhtu ja pidu oli eluäge! koju sõitsime esimese rongiga kell 5 ja kaheks tunniks tõmbasime ennast minu tuppa kerra magama.
Sõbrad tulevad ja lähevad, aga mammutid jäävad...
ehk reedest sai sujuvalt laupäev. tõusime üles, sõime hommikust ja läksime õue. sooja oli 35 kraadi. kuuuuuuuum....! mõtlesime, et jalutame schiersist grüschi ja istume seal rongi peale. sellise ilmaga on ainuke normaalne koht, kus olla õues...päikese käes. vötsime külmad kohvid kaasa ja poolel teel tegime jõe ääres pausi, et pikutada ja päikest vötta ja niisama mõnusalt olla. ehmatasime oma paljaste kõhtudega mammuteid ja vahepeal kiskus kõik kuidagi väga vasakule ära...lõpuks ratsutasime põlismammutidega ja koperdasime kusagil põllu peal, aga vähemalt jõudsime rongi peale.
õhtul läksime salomega gotschnabari (esimene kord meie kaks koos baaris). saime kokku ursina ja mirjamiga ja isegi ladina oli seal ja petra ja s ja kõik stephani söbrad ka kellega ma seal varem paar korda käinud olen (õnneks teda ennast mitte!!) ja üldse baar oli täiesti puupüsti täis! Seasonend Party!!!! see oli täiesti kindlalt üks mu parimaid pidusid siin sveitsis, kui mitte üldse elus. tuttavaid oli nii palju ja kõik tulid koguaeg rääkima ja.....leo oli ka seal. edasi olime me terve õhtu koos ja see poiss on nii uskumatult eriline, et kohati ajab hulluks täiesti. see kuidas ta minu ja minu tegemiste vastu huvi tunneb ja koguaeg nii õigeid asju ütleb...ja ma lihtsalt ei oska teda kirjeldada, aga ta on lahe. väga lahe. ma sain mõndade tema sõpradega ka tuttavaks ja kõik olid eriti armsad minu vastu. sasisid mu juukseid ja kui ma läinud olin siis küsisid salomelt minu järgi. stephani sõbrad olid ka salomet natukene ristküsitlenud teemal, kuhu ma järsku kadusin ja kas ma äkki vale poisiga koos ei ole. see ei ole eriti hea ma arvan. me pidime kõik koos davosi ka sõitma, aga ma pole pühapäevast saadik stephanist endast midagi kuulnud ja mul on kuri kahtlus, et ta on millestki võibolla valesti aru saanud. igatahes mina olin leo juures ja veetsin elu ilusat aega. lamasime tema rõdul diivani peal ja see, mis vaade selle poisi toast avaneb on midagi nii erilist, et jälle jääb sõnadest puudu. valged mäetipud ümberringi ja nii nii ilus tähistaevas. langevaid tähti nägime ka.
This could be heaven, but it`s not, it`s paradise!
laupäeva ööst sai pühapäeva hommik. lamasime üksteise otsas ja kaisus ja igatepidi kuni tuju oli ja siis kolisime edasi rõdule päikese kätte. leo tõi kandikuga kohvi ja hommikusöögi üles ja me lamasime rõdul diivani peal ja kõik oli nii nii hea lihtsalt. ilus elu!
kuna mu hostvanemad sõitsid täna 2 nädalaks süüriasse, siis läksin ma lõunaks koju, et viimast korda koos süüa ja ja ilusat puhkust soovida. nad on nii õnnelikud kuidagi viimasel ajal ja seda on nii tore kõrvalt vaadata ja üldse ma olen nii õnnelik, et ma sellise armsa pere omale sain.
i'm just so happy
reedel käisin ma matustel. teine matus minu elus. salome ja hanna vanaema suri ära. kummaline, kui loomulikult nad kõik sellesse suhtusid. ei mingeid pisaraid...lihtsalt päev nagu iga teine. kõik olid kuidagi kergendatud pigem sellest surmast.
peale matuseid ja lõunasööki jäime salomega churi shoppama ja õhtul tuli juba kullast kallim marie. kaasas oli tal 10 franki odavam versioon baileysest. hinnavahe andis tunda küll. käisime davosis bolgenschanzes lumelaua hooaja lõpetamisel. tantsisime ja hullasime niisama ringi. saime tuttavaks ma-ei-või-lihtsalt-kui-nunnude poistega saksamaalt ja hispaaniast, kes tegid snow researchi eks...tegelikult elasid nad davosis ja õppisid seal ilmselt midagi tarka. nad aitasid minu kotti ka otsida, aga ilmselt on kolm ikkagi kohtu seadus ja oma telefonist, id kaardist, ilusast kotist ja marie vanaema sallist olen ma ilma. sellest kõrvale vaadates oli ikkagi lahe õhtu ja pidu oli eluäge! koju sõitsime esimese rongiga kell 5 ja kaheks tunniks tõmbasime ennast minu tuppa kerra magama.
Sõbrad tulevad ja lähevad, aga mammutid jäävad...
ehk reedest sai sujuvalt laupäev. tõusime üles, sõime hommikust ja läksime õue. sooja oli 35 kraadi. kuuuuuuuum....! mõtlesime, et jalutame schiersist grüschi ja istume seal rongi peale. sellise ilmaga on ainuke normaalne koht, kus olla õues...päikese käes. vötsime külmad kohvid kaasa ja poolel teel tegime jõe ääres pausi, et pikutada ja päikest vötta ja niisama mõnusalt olla. ehmatasime oma paljaste kõhtudega mammuteid ja vahepeal kiskus kõik kuidagi väga vasakule ära...lõpuks ratsutasime põlismammutidega ja koperdasime kusagil põllu peal, aga vähemalt jõudsime rongi peale.
õhtul läksime salomega gotschnabari (esimene kord meie kaks koos baaris). saime kokku ursina ja mirjamiga ja isegi ladina oli seal ja petra ja s ja kõik stephani söbrad ka kellega ma seal varem paar korda käinud olen (õnneks teda ennast mitte!!) ja üldse baar oli täiesti puupüsti täis! Seasonend Party!!!! see oli täiesti kindlalt üks mu parimaid pidusid siin sveitsis, kui mitte üldse elus. tuttavaid oli nii palju ja kõik tulid koguaeg rääkima ja.....leo oli ka seal. edasi olime me terve õhtu koos ja see poiss on nii uskumatult eriline, et kohati ajab hulluks täiesti. see kuidas ta minu ja minu tegemiste vastu huvi tunneb ja koguaeg nii õigeid asju ütleb...ja ma lihtsalt ei oska teda kirjeldada, aga ta on lahe. väga lahe. ma sain mõndade tema sõpradega ka tuttavaks ja kõik olid eriti armsad minu vastu. sasisid mu juukseid ja kui ma läinud olin siis küsisid salomelt minu järgi. stephani sõbrad olid ka salomet natukene ristküsitlenud teemal, kuhu ma järsku kadusin ja kas ma äkki vale poisiga koos ei ole. see ei ole eriti hea ma arvan. me pidime kõik koos davosi ka sõitma, aga ma pole pühapäevast saadik stephanist endast midagi kuulnud ja mul on kuri kahtlus, et ta on millestki võibolla valesti aru saanud. igatahes mina olin leo juures ja veetsin elu ilusat aega. lamasime tema rõdul diivani peal ja see, mis vaade selle poisi toast avaneb on midagi nii erilist, et jälle jääb sõnadest puudu. valged mäetipud ümberringi ja nii nii ilus tähistaevas. langevaid tähti nägime ka.
This could be heaven, but it`s not, it`s paradise!
laupäeva ööst sai pühapäeva hommik. lamasime üksteise otsas ja kaisus ja igatepidi kuni tuju oli ja siis kolisime edasi rõdule päikese kätte. leo tõi kandikuga kohvi ja hommikusöögi üles ja me lamasime rõdul diivani peal ja kõik oli nii nii hea lihtsalt. ilus elu!
kuna mu hostvanemad sõitsid täna 2 nädalaks süüriasse, siis läksin ma lõunaks koju, et viimast korda koos süüa ja ja ilusat puhkust soovida. nad on nii õnnelikud kuidagi viimasel ajal ja seda on nii tore kõrvalt vaadata ja üldse ma olen nii õnnelik, et ma sellise armsa pere omale sain.
i'm just so happy
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar