eilne päev möödus külma kohvi, sigarettide, päikese ja hispaania keele seltsis. lebotasin õues ja õppisin ühesõnaga. vahepeal kirjutasime stephaniga ja leppisime mingid asjad õhtu suhtes kokku. et lähme koos gotschnabari kella 11se rongiga (11 selle pärast, et talle ei meeldi üksi rongiga sõita.....)jajaja. kohe, kui klostersisse jõudsime, istusime kahekesi gotchnabahni trepi peale maha ja suitsetasime ühe suure ja laia jointi ära. edasi läksime baari sisse, kus oli hästi palju sõpru ja tuttavaid davosist ja igalt poolt ja muidu oli paar meie kooli piffi ka kohal, nagu nicoline ja petra näiteks (selle vaherahu, mis koolis valitses võin ma ilmselt sama hästi kui ära unustada...) ja muidu baila baila...ohtralt viskit koolaga ja kurat ma ei tea, mis mul viga on. ma ei taha üldse üldse stephaniga koos olla ju ega midagi ja mingi hetk ma ilmselt seletasin talle ka midagi sõpruse kohta ja nii, aga pekki noh.jälle läks käest ära. mida ma muidu veel enam-vähem sellest õhtus mäletan oli see, et naelamäng sai mulle enam-vähem selgeks ja kõik käisid muudkui küsimas, kas ma olen stephaniga koos jne jne ja suht palju viskit oli koguaeg. marie jättis ka paraja fännklubi maha endast. selle peale ma jumala vandusin kõigile veel, et ta tuleb mulle vaheajal külla ja siis teeme veel elu eest pulli kõik koos:D ja selle noorema elu ilusa baarmaniga sai ka nalja. ta luges jälle kõiki mu dokumente ja naeratas nii ägedalt ja üks hetk ma vist tahtsin oma tühja klaasi talle anda, aga tal oli tööpäev läbi juba ja siis ta teatas ülisuure naeratusega, et i not work today ja siis kukkus oma sõpradele seletama, et wuaaauuu sie ist ein ausländerin und huora hübsch und alles ja selle peale kui ma talle mingi aeg ütlesin, et tegelikult ma räägin saksa keelt ka ja ei ole vaja inglise keelega vaeva näha hüppas ta niisama õnnest püsti ja rääkis kõigile, et see ilus tüdruk on ikka eestist ja nii äge:) muidu ma rääkisin suht palju igasuguste uute ja huvitavate inimestega, kes kõik minu telefoni nr. tahtsid ja nagu alati, kui ma joonud olen jagasin ma ka seda suure naeratusega kõigile nagu flaiereid (aitäh marie täiesti geniaalse väljendi eest!!!!!). muidu poisid tegid amsterdamile ka kõvasti reklaami;) (ainult 4 päeva veeel ja ma näen krissut. üldiselt ma arvan, et see toob neile siin ka ainult kasu, kui nädalake või nii rahu valitseb;D)
koju jõudsin ma kell 4 ööbussiga, ise täiesti puruväsinuna ja üldse keskmisest halvema enesetundega. ahjaaa...aga kui me bussi ootasime. tähendab stephan ootas koos minuga. me istusime bahnhofi ees pingi peal ja hästi hästi külm oli ja buss tuli kõvasti hiljem ja siis mingi hetk võttis ta mind nii armsasti kaissu ja ma jäin sinna lihtsalt magama. ja, kui buss lõpuks tuli ja me üles ärkasime siis esimese asjana nägin ma jälle seda kergelt kumavat hommikutaevast ja neid maailma kõige ilusamaid mägesid millest ma ikka üle ja ümber ei saa ja nii suur igatsus tuli leo järele...st. ma võiksin küll mingi hetk iseendale selgeks teha mida või keda ma tahan. aga tol hetkel oli täpselt nii ka ilus ja hea:)

kell 8 ärkasin ma uuesti üles, sest und ei olnud üldse. sõin perega ilusti hommikust ja tore oli, sest keegi ei karjunudki täna eriti. natuke kindlasti, aga põhimõtteliselt möödus kõik suht rahumeelselt. ilm oli ilus, mis tähendab seda, et kui enesetunne vähegi lubab lähen ma mäele. suht iga kord võib olla viimane ja ma võtan sellest "talvest" mis võtta annab. kahjuks ei olnud ilm klostersisse jõudes enam päris sama ja me lihtsalt lösutasime terve päeva lamamistoolides ja sõime ja jõime. elumõnus, aga mingi hetk tuli mulle selline peavalu ja siis kõhuvalu ja eluröve oli ja kuni praeguseni välja mu kõht teeb mskipärast hirmsasti valu ja natuke paha on ja tegelikult peaksin ma homseks hisp. keele nachprüfungiks õppima, aga ainuüksi see mõte juba ei valmista mulle mingit rõõmu. we'll see äkki läheb õnneks ja õpetaja otsustab homseks haigeks jääda või midagi.