reedel käsime piffidega viimast potteri filmi harry potter ja segavereline prints vaatamas. see oli esimene potteri film, mida vaadates ma ei jäänud magama. tegelikult isegi kaugel sellest. see oli actually hea. kohati meenutas tsutt liiga palju ameerika noortekat, kus käib koguaeg nurga taga mingi ilastamine, aga samas lisas see veits huumorit nii et kokkuvõttes polnudki hullu. põhikohtades, kus pidi, seal oli kurb ka.

pärast kino võtsin kaupsist süüa ja tegime johhi pool weedsi vaatamise õhtu. peole ei viitsinud üldse minna. laupäeva lebotasin ka niisama. õhtul tuli elvis korra külla. ta on nüüd päriselt tagasi hollandist.

eile õhtul sain peale tööd kristiniga pirital mere ääres kokku. jällegi nii mõnus oli lihtsalt jutustada üksteisele elust-olust. üldse äge on olnud kuidagi viimasel ajal inimestega niisama rääkida. see mõjub kaaslasest isegi sõltumata tohutult inspireerivalt ja samas saan ma sellise positiivse energialaengu. ma tunnen kuidas ma ise nendest viimase aja jutuajamistest muutun ja seda ainult paremuse poole. naudin.

täna jällegi, oli mul tõesti nüüd juba üle päris pika aja maailmasuurim tahtmine midagi lõbusat koos suurema seltskonnaga teha. mari-liis helistas ja kutsus kaspari maale tsillima, sest hunnik inimesi pidi sinna minema. see oleks olnud nii ideaalne, aga tervis keeras just nüüd täiega. ma olen üle kogu keha kaetud mingite sügelevate punnidega ja lihtsalt kohutav on olla. nii ma siis istungi üksi kodus arvuti taga ja teen facebooki teste. nolife´in ühesõnaga.

igatsen ka

hirmsamat moodi.