hoolimata oma kergest tõbisusest käisin ma eile trennis ja täna ka. no niii hea:) muidu nolife´in ikka täie hooga. eile sain peale improviseeritud very isiklikku tundide lõppu juhuslikult breti ja ingeriga kokku ja tsillisime hellas. see oli nagu väike valgusekiireke vm. minu nädalavahetusse. veidikegi suhtlemist või niii. üldiselt ma käin ise ka endale veits pinda. aga ma otsustasin endale seda kõike lubada, et siis esmaspäevast vähe tegusam olla. praegu ma loen ja naudin.
eelmisel pühapäeval tuli kella kahe ajal öösel eriti huvitav dokumentaalfilm inimestest, kellel oli 15nda kromosoomiga mingi jama ja neil puudus igasugune piiritunne söömisega. Põhimõtteliselt on reaalsus nende jaoks see, et ühel ilusal päeval nad lihtsalt söövad ennast surnuks.
täna ma avastasin, et ka mul võib see häda olla. ma söön ja söön ja kõht ei saa täis. ja ma söön kiusu pärast veel, sest ma tahan täiskõhutunnet.
eelmisel pühapäeval tuli kella kahe ajal öösel eriti huvitav dokumentaalfilm inimestest, kellel oli 15nda kromosoomiga mingi jama ja neil puudus igasugune piiritunne söömisega. Põhimõtteliselt on reaalsus nende jaoks see, et ühel ilusal päeval nad lihtsalt söövad ennast surnuks.
täna ma avastasin, et ka mul võib see häda olla. ma söön ja söön ja kõht ei saa täis. ja ma söön kiusu pärast veel, sest ma tahan täiskõhutunnet.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar